EFTA blogi üks suundi on anda oma lugejatele kasulikke ja huvitavaid mõtteid erinevatelt oma ala professionaalidelt. Täna tutvustan teile Alf Rehni mõtteid seonduvalt innovatsiooniga ning samas vaatame lähemalt, kuidas on innovatsiooni mõiste seotud ettevõtete finantspoolega.

Rehni sõnul on tänapäeva suurim probleem seonduvalt innovatsiooniga see, et kõik tahavad olla innovaatilised, sellesse investeeritakse tohutult, kuid ometi jääb midagi puudu, et sellest kõigest kasu lõigata. Üheks teemaks on see, et innovatsiooni mõiste on laialivalguv – igat uut sammu peetakse innovatsiooniks ning ollakse üllatunud, kui ettevõttele sellest sammust kasu ei sünni. Samas ei võeta vaevaks minna piisavalt sügavale, et näha tõelisi probleeme ning ei suudeta ellu viia reaalset analüüsi.

Innovatsioon on midagi, mida justkui kõik teevad, kuid mida paljud reaalselt ei mõista. Rehni hinnangul ongi suuremad mured seotud sellega, et nö kriitilistest aruteludest eemaldatakse kõik, mis on keeruline ning üritatakse alles jätta vaid see osa, mis on lihtsasti mõistetav. Võiks lausa öelda, et selle sammuga saab innovatsioonist stagnatsioon.

Sama saab öelda ka ettevõtte finantside kohta – tihtipeale tunduvad erinevad statistilised näitajad niivõrd keerulised, et nendesse ei soovita ega suudeta süveneda. Tohutu andmete voog, mille süstematiseerimine andmeteks on keeruline. Just selline eelarvamus avaneb paljudes ettevõtetes. Milline võiks olla innovatsioon siin? Kui kasutada Rehni mudelit, mis ütleb, et keerulised asjad pannakse liiga lihtsasse keelde, siis saaks öelda, et innovatsioon finantside osas on andmete süstematiseerimine sellisteks andmeteks, mille pealt teha ettevõttele kasu tootvaid otsuseid. Tundub lihtne?

Lihtsas keeles: andmed infoks, teadmine kasumiks.

Kui aga asja keerulisemaks ajada, siis seisnebki üks finantside-alastest innovatsioonidest suuresti selles, et tuleb jõuda arusaamiseni, et tohutu andmete voog, mis ettevõttest läbi käib, on tegelikult suurepärane alusmaterjal selleks, et mõista enda ettevõtet ning leida koheselt lahendusi selleks, et ettevõtet edukamaks muuta. Seega võib öelda, et innovatsioon ettevõtte finantside kontekstis on MÕISTMINE ja arusaamine, et andmed ei ole pelgalt andmed, tegemist on väärtusliku informatsiooniga.

Siinkohal jõuamegi järgmisele astmele, mis oma sisult tähendab teadmiste rakendamist igapäevases töös. Võtame näiteks ettevõtte, kelle müügid langevad, kuid teadmata on põhjus, miks see nii on. Ettevõttes arendatud juhtimistöölaua, rakendus loob võimaluse analüüsida ettevõtte andmeid ühe klikiga, ning loob võimaluse teha olulisi otsuseid igapäevaselt. Kui tavapärases olukorras võivad müükide languses süüdi jääda müügijuhid, siis juhtimistöölaud võib anda hoopis teistsuguse diagnoosi. Kui kõikide müügitöötajate tulemused on langenud, siis tuleb tõenäoliselt otsida seostatavaid põhjusi kusagilt muljalt protsessis, ehk on teema hoopis toote kvaliteedis, toote hinnas, tarnekiiruses või mõnes muus protsessi puudutavas valdkonnas. Väga oluline on siinkohal märkida veel protsessi omavaheliste põhjus tagajärg seoste analüüsimise vajadust, et leida oma ettevõttele parim süsteem otsuste langetamiseks.

Tulles tagasi Rehni innovatsioonimudeli juurde, siis kasutades tema sõnu: „Me peame leidma üles need probleemid, mida pole veel avastatud,“ saame öelda, et sama kehtib ka ettevõtte finantside osas. Meie kasutame siinkohal motot „Tea oma murekohti täna, et juba homme teha otsustavad sammud.“

Innovatsioon ei pea olema midagi suurt ja uhket, innovatsioon on julgus ja tarkus võtta ette otsustavaid samme.

Viidatud Alf Rehni ettekanne pärineb Nordic Busineess Forum 2013 ürituselt (www.nbforum.com)